Chez Anu

August on aastast aastasse olnud üks veidi pöörane kuu, seda küll pigem heas mõttes. Ei tea, kas asi on selles, et see on ühtlasi mu sünnipäevakuu või selles, et on tegu suve viimase kuuga, kus tahaks veel viimast võtta ja kõike teha - näha. Selliseks kõike tegemise kuuks osutus august ka sel aastal (isegi eriti blogida ei jõudnud). Algas see kõik tegelikult juba juuli lõpus, kui võtsime suuna Eesti lõunaosariiki Viljandimaale. Pakkisime peale telkimas käimist taas asjad, et minna folgile ja siis veel kuhugile (tol hetkel ei teadnudki veel isegi täpselt kuhu). 29. juuli õhtul avastasimegi koos väikese kambaga Viljandi folgi melu ja kuulasime Zetode kontserdit. Milline atmosfäär seda üritust ümbritseb... Pole veel Viljandit nii elust pulbitsevana näinud. Järgmisel päeval võtsime suuna koju, aga väikese ringiga läbi Põhja-Läti. Tegime peatuse Ruhjas, et ostelda koju lätimaist toidukraami ja süüa Ruhja jätsi (pääsesin jäätist ostes õnneks terve nahaga, hoolimata hulgast herilasest, kes ...

Mõtlesin seekord teha pisikese ülevaate oma jõuludest. Alati on tore aastate pärast meenutada, mida mõnel eelmisel aastal jõulude ajal tehtud sai ning vahest on põnev heita pilk kellegi teise jõuludesse. Esimene jõuluhõnguline sündmus oli juba 11. detsembril, kui toimus töökaaslastega jõulupidu Tallinna Teletornis. Lõbus mustkunsti show, giidituur ja sööming restoranis olid selle meeldejääva õhtu koostisosad. Restoranist avanes kaunis vaade ööpimeduses ja tuledesäras linnale. Restoran Tallinna Teletornis 20. detsembril tuli pere kokku, et küpsetada isetehtud taignast piparkooke. Neid tuli ikka päris suur laar, vahepeal tundus see tegemine rohkem nagu masstootmisena :D Igatahes meie karvased ja sulelised - elevandid, jõehobud, mõmmikud, kalad, pardid jm tegelased - said kenasti valmis ning on enamuses oma tee juba kõhtu ka leidnud. Meie kaunid ja kunstipärased piparkoogid 23. detsembril katsime töökaaslastega väikese jõululaua töö juures. Igaüks oli miskit h...

Eile õhtu oli mõnusalt meeleolukas. Üle pika aja sai ennast tuulutada ja melu nautida. Nimelt käisime Katiga Saku Suurhallis Su nägu kõlab tuttavalt finaalsaadet vaatamas. Toredad inimesed, hea huumor, uhke show ja kõik sinna juurde kuuluv sära... väga meeleolukas õhtu oli. Mõned etteasted olid ikka sellised, et naerupisarad voolasid silmist, mõned aga lihtsalt panid väga tähelepanelikult ja ennastunustavalt kuulama. Ainuke asi, mis veidi häiris, oli otsesaadete ja finaalidega kaasas käiv meeletu venitamine ja miljard reklaamipausi. Siiski kohapeal ei tundunud see pausitamine arvatavasti nii hull kui kodus telekast saadet vaadates oleks tundunud, sest ka reklaamipauside ajal toimus midagi ja nalja sai samuti. Igatahes jäin õhtuga väga rahule :) Foto: Tiit Mõtus

Kuigi käisin terve juulikuu tööl, jõudsin teha ka nii mõndagi lõbusat. Juuli algusest on eredamalt meeles Õllesummeri külastus ja Pet Shop Boys'i kontsert, mis hiilgas ennekõike oma suurejoonelise lasershowga. Rahvast oli meeletult ja õhtu kujunes väga meeleolukaks ja pikaks. Nimelt käisime seal neljakesi koos: mina, Ingemar, Avo ja Kati, ning pärast kontsertit otsustasime, et on vaja minna veel Räägupessa burksi sööma. Koju jõudes olin nii väsinud, et ei jõudnud õieti hambaidki ära pesta, silmad lihtsalt ei seisnud enam lahti. Murakahooaeg hakkas nagu kõik muugi sel suvel 2 nädalat varem. Kuna kuuldused heast muraka-aastast jõudsid ka meie kõrvu, otsustasime rappa vaatama minna. Ja ennäe, olidki murakad, ja veel päris hulka, niiet saime paari tunniga 7 liitrit marju. Minu jaoks on need marjad küll kulda väärt, sest murakamoos on lihtsalt parim ja ikka see kodus tehtu, mitte poe oma. Nüüd on talvel selle koha pealt mureta :) Juuli keskel külastasime ka merepäevi. Üks ütlemata m...

Septembri keskpaiku toimus Saku Suurhallis HTG CustomShow 2012, kus me Ingemari ja isaga ka ära käisime. Algul olin suhteliselt skeptiline, et jälle mingi igav üritus, kus mehed suud ammuli autosid vahivad, aga  tuli välja, et olin ise samasugune :) Pole lihtsalt kunagi nii palju ilusaid ja kalleid autosid näinud. Lisaks toimus seal veel autode drift ja kummisuitsetamine, mis oli eriti äge. Samuti toimus mootorratturite show, kus näidati hulljulgeid trikke. Laval olid esinejad ja Monster voolas ojadena. Kokkuvõttes veetsime seal vist lausa 5 tundi lihtsalt autosid imetledes. Viimase nädala aja sees on olnud nii mõndagi head. Eelmine reede toimus Prantsuse Instituudi ja TLU korraldatud vestlusõhtute sarja esimene ideededabatt. Õhtu teemaks oli "Kultuuriajakirjad ja uued ideed", mille raames prantsuse kultuuriajakirja "Esprit" peatoimetaja Marc-Olivier Padis ja eesti kultuuriajakirja "Vikerkaar" peatoimetaja Märt Väljataga arutlesid kultuuriajakirjade ro...

Kirjutaksin natukene oma viimase aja eredamatest elamustest. 8. veebruaril sattusin ma suht juhuslikult võõrustama ülikoolis ühte abituriendist tudengivarju. Eelnevalt ma isegi kaalunud mitte ennast sinna kuidagi sokutada, aga viimasel minutil potsatas mu mailbox'i kiri palvega aidata korraldajaid hädast välja ja võtta omale päevaks tudengivari. Mul oli muidugi hea meel, et tänavu oli meie instituudi vastu päris suur huvi, seega mõtlesin, et ega see üritus mul tükki küljest võta. Kahjuks sobis varjule selline päev, kus mul oli ainult üks loeng ja see ka Prantsuse keele ajalugu, aga õnneks see teda vist ära ei hirmutanud, sest pärast muljetades ütles, et kui ta mõikaks midagi prantsuse ja ladina keelest, oleks see olnud kindlasti väga huvitav:D Igatahes loodan, et ta sai vähemalt natukenegi oma küsimustele vastused ja et see sügis võib teda näha juba meie koolis meie ridades võitlemas:D Teine suurüritus oli 17. veebruaril aset leidnud Eesti muusikaauhindade jagamine 2011. Toim...

Tänase seisuga võin lõpuks öelda, et koolis käimisega on selleks aastaks kõik! Täna olid veel viimased loengud ja läbi see ongi. Muidugi see ei käi õppimise kohta, sest sess on 3. jaanuaril algamas ja siis ka juba esimesed eksamid, aga see juba teine lugu. Nüüd siis nats oma viimase aja mõtetest ja tegemistest. November oli vähemalt alguse poole väga huvitav ja sündmusterohke: käisime Ingemariga 2 korda ooperis (La Traviatat ja La bohème'i vaatamas), samuti käisime uhkel TLÜ sügispeol ja Saku Suurhallis Jürgen Veberi show'd vaatamas. Millised elmused!!! Ülejäänud november kulus kooli peale täitsa ära ja nii ka detsember. Täitsa ahastus tuli vahepeal peale, et kuidas ma need asjad kõik tehtud saan ja veel eksamid jne... Aga enam ei viitsi põdeda :D Sai vahepeal üks film ära vaadatud: "Remember me". Olin kuulnud, et pidi hea olema. Vaatasin, ja no silm kohe iseenesest kippus märjaks, eriti lõpus. Üldiselt mulle sellised sünged filmid ei istu, aga see oli täitsa hea...

Meie suure seikluseni ongi jäänud ainult veel 3 päeva ja mulle hakkab peale ronima reisieelne paanikatunne, et nii palju on veel teha, aga aega peaaegu et ei olegi. Täna on siis plaanis terve päev sisustada meie marsruudi tuunimisega - lisada on vaja veel palju telkimiskohti ja otsida üles odavad hostelid ja siis need kaardile lisada ja samuti oleks vaja uurida kodulehtedelt muuseumite, losside jm vaatamisväärsuste hindu. Avastasin, et 2 minu endist kursakaaslast riigiteaduste mailt teevad see suvi umbes samasugust roadtrippi kui meie. Üks stardib minust päev varem ja teine 2 päeva varem seljakotiga. Tundub, et Prantsusmaa on selle suve kuum sihtkoht;) Kotid on juba osaliselt pakitud, aga osad asjad saab ikka lisada alles viimasel minutil. Peaks mainima, et olen väga põnevil ja tahaks juba minna. Hmm...mis mul muidu veel uudist on? Nädalavahetusel sai isa sünnipäeva tähistatud ja kinos käidud. Vaatasime Robin Hoodi, mis mulle täitsa meeldis - parem kui Seks ja linn igatahes. Käisime H...

Tere, tere, tere! Need, kes juba arvasid, et ma olen oma blogi ära unustanud, need on rängalt eksinud. Ma olen mitu korda siia lehele ära eksinud, aga seda õiget kirjutamisvaimu ei ole peale tulnud ja siis on asi katki jäänud. Eks ma pajata siis nats oma tegemistest. Nüüd on koolivaheaeg officially käes. Küll see viimane nädal ikka läks vaevaliselt - iga hommik oli järjest raskem üles saada ja sisemine võitlus sellel teemal, kas minna kooli või lasta üle, oli vägagi aktuaalne. Siiski sain endast võitu ja olin korralik lõpuni. Mure eksamite pärast vajub aina raskemalt minu peale, sest lihtsalt nii lamba tunne on ja eksamid on juba kohe kohe ukse ees. Eile toimus siis see kaua oodatud Practice Night Christmas Gala 2009. Uhke nimi eks:D Uhke pidu oli ka. Ei kahetse karvavõrdki, et sinna otsustasin mina. Meil on lihtsalt nii lahe baila grupp ja treener, et nendega juba igav ei hakka. Polnud juba väga ammu laval suure rahva ees esinenud ja see tunne oli ikka nii äga....täielik adrenalii...

Polegi veel see kuu miskit kirjutada jõudnud, aga ega siin muud polegi olnud, kui üks pidu teise otsa. Kõigepealt kutsusid mu vanad kursakaaslased mind Riigiteaduste kostüümipeole ja siis kutsuti mind veel ka TTÜ Sotsiaalteaduskonna tantsuõhtule. Käisime seal siis ära, tore oli, aga nüüd ei taha ma enne jõule kindlasti isegi mitte sõna pidu kuulda. Lihtsalt liiga väsitav tegevus minu jaoks. Koolis võeti novembris tuurid üles, eriti aga hispaania keeles, kus vahest tundub, et õpetaja tahab meile kogu hispaania keele poole aastaga selgeks õpetada. Eriti on veel tore siis, kui ma kolmapäeviti seal trenni tõttu käia ei saa ja seega pidevalt palju järgi õppimist tegema pean. Siis sain veel teada, et kui mul mingi aeg siin paari aasta pärast tuleb hakata bakatööd tegema, siis pean arvestama, et ma pean selle kaitsma ja võibolla ka kirjutama prantsuse keeles. See peaks iseenesest huvitav tulema, kui arvestada seda, et hetkel suudan ma vaevu paar-kolm lauset järjest kirjutada, ilma, et ma üht...

Oeh, kust siis alustada? Tegelikult on minu september möödunud väga kiiresti, töökalt ja asjapulgaliselt. Olen olnud eneselegi üllatuseks tublidus ise - käinud 100% korralikult koolis ja õpin/loen koguaeg hoolega. Kõige parem on aga see, et ma ei ole ennast kordagi pidanud sundima seda tegema, lihtsalt kõik on nii huvitav. Meeldib väga mõte, et mul on 5 korda nädalas mingi keeletund ja kolmapäev on lausa kõik 3 keelt ühel päeval (Prantsuse, ladina ja hispaania). Kohe tõsiselt on tunda, kuidas igapäev asi edeneb ja selgemaks saab. Natukene räägiks ka sellest, mis vahepeal toimunud on. Mingi aeg sai käidud Avo jalka sõpruskohtumist vaatamas (FC Kõmsi vs JK Vana Tallinn), mis oli päris lahe, kuigi ise olin poolenisti tõbine. Siis pühapäeval käisime Ingemariga uudistamas põhumaja - mis see selline on, milline välja näeb, kuidas seda tehakse, kus ja kui palju neid juba maailmas ehitatud on jne. Seal toimus ka workshop, kus sai ise põhumaja ehitamisele käpad külge panna (ehitati kuivkäimlat...

Nädalapäevad tagasi juhtus selline asi, et ma sain 20. Ilus ümmargune number. Ja imelik, et sellel päeval kõik küsisid, et mis tunne on siis 20 olla. Ei saa aru. Kas minnes magama 19 aastasena ja ärgates 20 aastasena peab ennast tundma kuidagi teisiti? Kas peab tundma õlgadel ühe lisandunud aasta raskust või mis? Igatahes pani see küsimus mind täitsa kogelema, kuna no ei ole ju mingisugust teistmoodi tunnet. Aga paratamatus on see, et iga aasta tuleb meie vanusele gramm juurde ja mingi hetk hakkab see gramm ka mõju avaldama....see on elu (c'est la vie)! Uus ilus ümmargune number pani tegelikult natukene mõtlema küll, et mida teha, et mitmete kümnete aastate pärast saaksin ma oma 20-ndates oldud aastatele rahuloleva nostalgiaga tagasi vaadata:) Aga see selleks. Pidasin oma sünnipäeva vaikselt, nagu ikka, pere ja lähedaseimate sõprade ringis. On kuidagi välja kujunenud, et ma ei armasta väga lärmakaid pidusid, kuigi tulevaste juubelite jaoks on mul üks suurejooneline mõte küll, mis m...

Mul on head uudised - ma sain Romaani keelte ja kultuuride õppekavale täitsa tasuta kohale sisse. Mul on ikka nii hea meel, et sügisest hakkan õppima lõpuks ometi tõsiselt prantsuse keelt ja kultuuri ja seda veel tasuta. Praegu sorteerisin kappe, et koguda kokku asjad, mis ma tuttava kaudu sellele vaesele perele saadan, kes pühapäeval äikse tõttu oma kodu kaotasid ning kellel praegu vaevalt midagi süüa on. Loodan, et nendest riietest ja koolitarvetest on vähemalt lastele kasu. Homme lähme Ingemariga Viljandi folgile. Homme õhtul arvatavasti lähme Tippu ja oleme öö seal ja siis edasi juba vaatame, mis saab.

Olengi tagasi kodus peale igalpool käimist ja olemist, mis kestis nädala. Selle nädala jooksul käisin paljudes kohtades, kuhu ma varem ei ole sattunud, ja nägin palju uut ja huvitavat. Seega päris intensiivne nädal oli ning hetkel on suht mõnus lihtsalt kodus passida, kuigi samaaegselt nats imelik ja harjumatu on ka. Alustada võiks sellest, kuidas me laulupeol käisime. Jõudsime sinna laupäeva õhtupoole, kuid nägime veel isegi rongkäiku, mida ma enne linna tulekut olin telekast jälginud. Rongkäigus nägin ka oma Tallinna Ülikooli kursaõde Karinit, kellele me tsau karjusime. Laupäevane kontsert oli jama, oleks ma enne teadnud, et pühapäeval on see õige laulupidu, oleks arvatavasti hoopis pühapäeval läinud, aga noh, better luck next time. Sõime seal siis suhkruvatti, istusime seal kössis vihma käes ja kuulasime mingit jura. Hakkasime enne lõppu küll ära minema, aga jäime mingi suure paduka kätte ja tänavad, bussid, trollipeatused, trollid kõik olid rahva poolt ära ummistatud. Lauluvälj...

Minu jaanipäev see aasta oli küllaltki pikk ja mööda Eestit laiali. Juba jaanipäevale eelneval nädalavahetusel sõitsime Ingemariga Kohtla-Järvele. 22. juunil panime 2 eesti lippu auto külge ja hakkasime rullima Metsavenna talu poole. Tegime teel mitmeid peatusi, sest sihtkohta plaanisime jõuda alles 23-ndal. Käisime Iisaku vaatetornis, leidsime Peipsi ääres ühe laheda koha, kus me tegime endale grilli peal õhtusöögiks Ingemari ema endatehtud šašlõkki. Koht oli väga ilus, sest oli kohe täitsa järve ääres. Õhtul jõudsime Kambjasse, kus olime nats aega kohalikul küla jaanitulel, kus mängis ansambel Svips (mingi süldibänd:D). Siis otsisime omale tükkaega Pangodi järve ääres mingisugust ööbimiskohta ning lõpuks ka leidsime - täpselt järve ääres RMK telkimisala. Kõik oleks super olnud, kui mingid lollid venelased seal samas telkimisplatsil ööläbi pidu ei oleks pannud (kujutate ette küll mörisevat vene tümmi ja kõva karjumist ja lällamist + veel autodega signaalitamist kuni kella 6-ni hommiku...

Viimane koolinädal käimas, siis hakkab SESS. Tegelikult mul oli ka juba see nädal üks arvestus ja viimane exam toimub 8. juunil, juhul muidugi, kui ma kõik tehtud saan. Seoses sellega ei ole mul vahepeal kindlasti aega siia eriti midagi kirjutada, aga eks näeb. Nüüd aga põhilise juurde:) 16-17. mai toimusid Keila-Joal Riigiteaduste Instituudi kevadpäevad. Hommikul oli küll selline laiskus peal, et ei viitsiks sinna minnagi üldse, aga oioi kui hea oli seal. Parim tudengiüritus senimaani, kus ma osalenud olen (siinkohal suur pai korraldajatele Triinule, Karinile, Katarinale ja Marilinile). Aset leidis üritus Walking Star puhkekeskuses, mis oli hästi suur ja lahe koht - seal oli palju tube, suur saal, eraldi majas oli veel saun ja sealt oli meri vaid väikse jalutuskäigu kaugusel. Kuigi jah algul me ei leidnud seda kohta kohe üles, vaid tiirutasime seal peagu pool tundi ringi:D Laupäev oli väga sisutihe. Kui me Ingemariga sinna jõudsime, siis teised olid juba kohal, sest nad tulid bussiga...