Veidi pöörane august
August on aastast aastasse olnud üks veidi pöörane kuu, seda küll pigem heas mõttes. Ei tea, kas asi on selles, et see on ühtlasi mu sünnipäevakuu või selles, et on tegu suve viimase kuuga, kus tahaks veel viimast võtta ja kõike teha - näha. Selliseks kõike tegemise kuuks osutus august ka sel aastal (isegi eriti blogida ei jõudnud).
Algas see kõik tegelikult juba juuli lõpus, kui võtsime suuna Eesti lõunaosariiki Viljandimaale. Pakkisime peale telkimas käimist taas asjad, et minna folgile ja siis veel kuhugile (tol hetkel ei teadnudki veel isegi täpselt kuhu). 29. juuli õhtul avastasimegi koos väikese kambaga Viljandi folgi melu ja kuulasime Zetode kontserdit. Milline atmosfäär seda üritust ümbritseb... Pole veel Viljandit nii elust pulbitsevana näinud. Järgmisel päeval võtsime suuna koju, aga väikese ringiga läbi Põhja-Läti. Tegime peatuse Ruhjas, et ostelda koju lätimaist toidukraami ja süüa Ruhja jätsi (pääsesin jäätist ostes õnneks terve nahaga, hoolimata hulgast herilasest, kes olid poe oma kontrollile allutanud - millega ma küll ühe jäätise nimel ei riskiks). Tegime ühe tanklapeatuse ja puhkepausi veel Limbažis, mõnusa supluse meres Salacgriva lähistel (oivaliselt soojas merevees) ja juba vurasimegi trassi pidi koju.
Augusti alguses oli mul suurepärane võimalus purjetama minna. See oli kindlasti üks selle suve meeldejäävamaid hetki, kuna purjetamine oli minu jaoks midagi täiesti uut ja huvitavat, millega eelnev kokkupuude täielikult puudus. Õhtusel loojuva päikesega merel paraja tuule ja hea seltskonnaga oli lausa lust olla. Sain hamba parajalt verele ning võin üsna kindlalt väita, et see ei jää viimaseks korraks, kui Anu jalg jahile astub.
Veidi kultuuri ka. Nimelt sattusime ühel tööpäeva õhtul KUMUsse. Peamine eesmärk oli vaatama minna näitust "Poeesia ja spliin" ja ega me muud ei jõudnudki, kuna juba ainuüksi selle näituse vaatamisele kulus meil peaaegu 2 tundi. Olin seda vaatama tahtnud minna juba sellest hetkest, kui see näitus Kumusse tuli ja pettuma ma ei pidanud. Kaunid kleidid, aksessuaarid ja maalid jne. Tõeline ajarännak viktoriaanlikkusse ajajärku. Kui Kumu suleti, tegime loojuva päikese paistel veel jalutusringi Kadrioru pargis. Sellised õhtud on nautimiseks.
Kuna suvi hakkab otsa saama ja sellega ühes ka motohooaeg, kibeleb Ingemar iga natukenegi ilusama ilmaga motika selga, et veel viimast võtta. Nii võtsimegi ühel ilusal augustikuu laupäeval Avo kampa ja suundusime Haapsallu. Sõitsime mööda mõnusaid käänulisi tagateid pidi, sai rohkem ilusat Eestimaad näha. Esimese peatuse tegime Dirhami sadamas, kus jalutasime mööda kaid silmitsedes purjekaid merel. Samuti tankisime sadama suvekohvikus juba heledaks minevaid keresid küüslauguleibadega, et ikka Haapsaluni välja veaks. Haapsallu jõudes üllatas meid koheselt, kuidas linn kihas, igal pool toimus midagi ja inimesi oli nagu muda. Siis alles avastasime, et käimas olid Valge Daami päevad - pole siis ime. Sattusime kogemata custom motikate näitusele ja autasustamisele, samuti nautisime suure laada melu, mis kulges pikalt mööda tänavaid. Sõime kebabi ja "Tõhusat" burgerit, Ingemar testis erinevaid kohvisid, teised libistasid limpsi. Ilm oli küll päris palav (eriti, kui sul on seljas motika varustus), aga igati mõnus trip oli see ikkagi.
Ja siis, ja siis, ja siis... jõudis kätte minu sünnipäev. Tuli hakata mõtlema menüüsid jms. Nagu tavaliselt, tegin väikese kohvilaua tööl ja siis väikse pereringis istumise kodus. Ei midagi eriti fäänsit. Aga nii mulle meeldibki, vähem stressi ja rohkem nautimist :)
Kinno jõudsin augustis samuti, nimelt käisime kambaga vaatamas "Lemmikloomade salaelu" 3D-s. Võib öelda, et selline täitsa muhe animafilm oli, kohati meenutas mulle filmi "Välk" (koertepüüdjate teema tuli tuttav ette). Samas irvitada sai täitsa korralikult, seega sobis küll :)
Lisaks jõudsin augustis käia päris mitmel korral seenel (loomulikult kukeseeni otsimas), veel paaril sünnipäeval, veel motikaga sõitmas jne. Kõike ei jõuagi ausalt öeldes ette lugeda, aga loodan, et kõik suuremad ja huvitavamad käimised / tegemised said kirja.
Algas see kõik tegelikult juba juuli lõpus, kui võtsime suuna Eesti lõunaosariiki Viljandimaale. Pakkisime peale telkimas käimist taas asjad, et minna folgile ja siis veel kuhugile (tol hetkel ei teadnudki veel isegi täpselt kuhu). 29. juuli õhtul avastasimegi koos väikese kambaga Viljandi folgi melu ja kuulasime Zetode kontserdit. Milline atmosfäär seda üritust ümbritseb... Pole veel Viljandit nii elust pulbitsevana näinud. Järgmisel päeval võtsime suuna koju, aga väikese ringiga läbi Põhja-Läti. Tegime peatuse Ruhjas, et ostelda koju lätimaist toidukraami ja süüa Ruhja jätsi (pääsesin jäätist ostes õnneks terve nahaga, hoolimata hulgast herilasest, kes olid poe oma kontrollile allutanud - millega ma küll ühe jäätise nimel ei riskiks). Tegime ühe tanklapeatuse ja puhkepausi veel Limbažis, mõnusa supluse meres Salacgriva lähistel (oivaliselt soojas merevees) ja juba vurasimegi trassi pidi koju.
Väike võistlusmoment folgil Telia telgis
Kirsimäel ootamas Zetode kontserdit
Ja siin nad on...
Kohustuslik klõps ;)
Eesti-Läti piiril Balti keti mälestusmärgi juures
Ruhjas maiustamas hea ja paremaga
Seal tegime ühe pika supluse
Augusti alguses oli mul suurepärane võimalus purjetama minna. See oli kindlasti üks selle suve meeldejäävamaid hetki, kuna purjetamine oli minu jaoks midagi täiesti uut ja huvitavat, millega eelnev kokkupuude täielikult puudus. Õhtusel loojuva päikesega merel paraja tuule ja hea seltskonnaga oli lausa lust olla. Sain hamba parajalt verele ning võin üsna kindlalt väita, et see ei jää viimaseks korraks, kui Anu jalg jahile astub.
Veidi kultuuri ka. Nimelt sattusime ühel tööpäeva õhtul KUMUsse. Peamine eesmärk oli vaatama minna näitust "Poeesia ja spliin" ja ega me muud ei jõudnudki, kuna juba ainuüksi selle näituse vaatamisele kulus meil peaaegu 2 tundi. Olin seda vaatama tahtnud minna juba sellest hetkest, kui see näitus Kumusse tuli ja pettuma ma ei pidanud. Kaunid kleidid, aksessuaarid ja maalid jne. Tõeline ajarännak viktoriaanlikkusse ajajärku. Kui Kumu suleti, tegime loojuva päikese paistel veel jalutusringi Kadrioru pargis. Sellised õhtud on nautimiseks.
Kuna suvi hakkab otsa saama ja sellega ühes ka motohooaeg, kibeleb Ingemar iga natukenegi ilusama ilmaga motika selga, et veel viimast võtta. Nii võtsimegi ühel ilusal augustikuu laupäeval Avo kampa ja suundusime Haapsallu. Sõitsime mööda mõnusaid käänulisi tagateid pidi, sai rohkem ilusat Eestimaad näha. Esimese peatuse tegime Dirhami sadamas, kus jalutasime mööda kaid silmitsedes purjekaid merel. Samuti tankisime sadama suvekohvikus juba heledaks minevaid keresid küüslauguleibadega, et ikka Haapsaluni välja veaks. Haapsallu jõudes üllatas meid koheselt, kuidas linn kihas, igal pool toimus midagi ja inimesi oli nagu muda. Siis alles avastasime, et käimas olid Valge Daami päevad - pole siis ime. Sattusime kogemata custom motikate näitusele ja autasustamisele, samuti nautisime suure laada melu, mis kulges pikalt mööda tänavaid. Sõime kebabi ja "Tõhusat" burgerit, Ingemar testis erinevaid kohvisid, teised libistasid limpsi. Ilm oli küll päris palav (eriti, kui sul on seljas motika varustus), aga igati mõnus trip oli see ikkagi.
Ja siis, ja siis, ja siis... jõudis kätte minu sünnipäev. Tuli hakata mõtlema menüüsid jms. Nagu tavaliselt, tegin väikese kohvilaua tööl ja siis väikse pereringis istumise kodus. Ei midagi eriti fäänsit. Aga nii mulle meeldibki, vähem stressi ja rohkem nautimist :)
Sünnipäev tööl :)
Klassikaline biskviittort vahukoore-kohupiimakreemi ja marjadega
Kinno jõudsin augustis samuti, nimelt käisime kambaga vaatamas "Lemmikloomade salaelu" 3D-s. Võib öelda, et selline täitsa muhe animafilm oli, kohati meenutas mulle filmi "Välk" (koertepüüdjate teema tuli tuttav ette). Samas irvitada sai täitsa korralikult, seega sobis küll :)
Lisaks jõudsin augustis käia päris mitmel korral seenel (loomulikult kukeseeni otsimas), veel paaril sünnipäeval, veel motikaga sõitmas jne. Kõike ei jõuagi ausalt öeldes ette lugeda, aga loodan, et kõik suuremad ja huvitavamad käimised / tegemised said kirja.
Kommentaarid
Postita kommentaar