Lumi sulab
Sain ka jälle mahti kribada. Elu on kiire, koguaeg on tunne, et aeg lausa lendab ja sellest jääb koguaeg puudu. Minu vanker sõidab muidu ikka mööda oma teed ja midagi põhja panevat, põrutavat mu elus selle kuukese jooksul toimunud ei ole. Koolis läheb üllatavalt hästi, midagi pole nuriseda. Ma vahest isegi imestan, kuidas mul on ikka tohutu anne jätta kõik asjad viimasele minutile ja ikka nendega super hästi hakkama saada:D Eelmine nädal oli koolist vaba. Kuigi jah, tuleb tõdeda, et vaba see kohe üldse ei olnud. Loenguid küll ei olnud, aga seda enam andsid õppejõud kodus õppida ja siis oli veel keset nädalat kontrolltöö ja veel mõned prantsuse keelsed esseed kirjutada (võlad tuleb ikka lõpuks valmis teha). Seega tunnet, et oleks saanud nädala puhata, ei ole kohe üldse. Aga ma siin juba vaatasin, et loenguid on veel kuskil poolteist kuud ja siis veel sess ja ongi üks kooliaasta jälle läbi - hirmutava kiirusega. Ma hakkasin siin üks päev tagasi mõtlema eelmise aasta samale ajale, kus hin