Chez Anu

Selja taga on meeletu nädal koolis, mis sisaldas pikki päevi ja unetud öid uurides prantsuse parteisid ja parteisüsteemi ning samuti tutvudes juulis jõustuva töölepingu seadusega. Suur kergendus oli, kui see nädal lõppes. Aga see ei tähenda, et nüüd võib puhata, ei sugugi mitte; tulevad uued seminarid, kontrolltööd ja varsti ka eksamid, milleks tuleb sama palju vaeva näha. Kuid mis seal ikka. Eelmine nädalavahetus möödus aga hoopis meeldivamates värvides. Tegime üks päev väikese tripi Keila-Joale. Oli meeletult ilus ilm ja vett oli hästi palju, samuti ka rahvast. Jalutasime seal päris pikalt ning pärast veel käisime ka Türisalu pangalt läbi. Värske õhk väsitas ikka mõnusalt ära:) Panen siia mõned pildid ka üles: See nädalavahetus siiani on möödunud suhteliselt lebolt, laadisin nats oma patareisid, aga homme see eest plaanin teha järjekordse tööka päeva. Jõudsin isegi neljapäeva õhtul ühe raamatu ("Saladus") läbi lugeda. Paar nädalat peab veel vastu pida

Põhja tuuled on valdavalt asendunud kagu ja loode tuultega, seega kevadet on tunda juba igal sammul. Sellest annavad märku kasvõi oma aiamaalt pärit lumikellukesed vaasis või saabuvate toonekurgede ja muude linnukeste parved ning ka minu veits luuleline ja kohati ilmateadet meenutav algus sellele sissekandele. Ka minul on kevad südames. Nädalavahetuse veetsin seekord idas (täpsemalt Kohtla-Järvel), kus tähistasime Ingemari ema sünnipäeva. Saabusime sinna juba reede õhtul, et laupäeval varakult toimetama saaks hakata. Läksingi siis meestega garaaži kaasa ja sel ajal, kui nemad autole suvekumme alla venitasid ning autole põhjalikku kevadpuhastust tegid, istusin mina teises autos oma läpaka, i-podi, kommide ja veepudeliga ning tegin koolitükke (imelik, et sellises ebatavalises kohas õppimine sujus üllatavalt hästi ning jõudsin küllaltki palju tehtud). Pärast istusime sünnipäevalauas ja maitsesime Ingemari ema kokakunsti vilju (selle kirjeldamiseks on mul kaks sõna: külluslik ja hõrgutav)