Chez Anu

Selle asemel, et laupäeva hommikul kaua magada ja pool päeva hommikumantlis maha uneleda, oli meil äratus 7.30, et süüa, riietuda, pakkida kaasa head-paremat ja minna rappa. Valisime seekord välja ühe lähima raba, mida 3/4 meist ei olnud veel imelikul kombel külastanud. Jutt käib Pääsküla rabast. Olles harjunud Soomaa üüratute ja metsikute rabadega, oli linnaraba veidi harjumatu (vähem raba ja rohkem võsa moodi, mitte ühtegi laugast, aga palju kraave, rongi hääled, küllaltki palju rahvast, prügi jne). Samas oli sealgi näha ilusat loodust ja sai hingata sambla- ja männihõngulist õhku. Matkasime seal ringi umb 3 h - jah tõesti 7 km läbimine võib võtta just nii kaua aega, kui sul on kaasas keegi, kes pildistab igat silda, putukat, konnakudu, samblatutti ja puud :D Ma ise tegin ka ikka mõned pildid, sest noh, ilus oli.

Küll on ikka mõnus olnud see pikk nädalavahetus. On saanud nii mõndagi teha, mida muidu pidevalt aja puuduse tõttu edasi lükanud. On saanud rahulikult blogida, lugeda, koolitöid teha ja niisama kallitega kvaliteetaega veeta. Tänane hommik möödus meil mune värvides. Sel korral hülgasime sibulakoored ja katsetasime vesivärvilaadsete värvidega. Täitsa kihvtid tulid välja ja värvidega mäkerdada on alati lahe. Kõige juurde käis ka muidugi pisikene fotosessioon (fotod by Jaan Keinaste ) :) ILUSAID VÄRVILISI PÜHI KÕIGILE !

Kuna viimasel ajal olen päikest põhiliselt ainult aknast näinud, siis lõpuks avanes võimalus reaalselt nina päikse poole pöörata ja nautida mõnusat jalutuskäiku tärkavas kevades. Võtsin pildimasina ühes, et tärkavat loodust jäädvustada ja peab mainima, et selline tähelepanelik jalutamine, kus iga ussike, mutukas, puu ja linnuke silma hakkab, oli vahelduseks päris nauditav. Looduses viibimine ja päikse paiste annavad energiat, millest viimasel ajal väga puudus on, ja paitab hinge - toob rahu ja rõõmu tagasi. Nüüd võib kevadet juba iga keharakuga tunda. Tere kevad!

Suvi on varsti lõppemas, seega tuleb veel kõik ilusad ilmad maksimaalselt ära kasutada. Kati oli seda piknikut juba pikemat aega plaaninud ning pühapäeval saigi see meil teoks. Pakkisime kaasa maitsvad piknikuroad ja suundusime Pirita jõe äärde. Ilm õnneks pidas end suhteliselt korralikult üleval. Nautisime ilusat loodust ja pugisime kõhud korralikult täis. Samuti ei saanud ühe korraliku pikniku juurest puududa ka väike photoshoot :)

20. juuni hommikul kell 10.00 toimus minu ülikooli lõpuaktus, kus sain kätte selle kaua oodatud kõrgharidust tõendava paberi. Muidugi sai selleks puhuks end ilusti lille löödud (äratus oli juba kell 6 hommikul). Aktus oli ilus, lihtne ja ilma liigse venitamiseta. Õnneks said päris mitmed pereliikmed lõpetamisele õnne soovima tulla, mis tegi meele rõõmsaks, samas need, kes ei saanud, vaatasid arvutist otseülekannet (muide, lõpuaktus on täies pikkuses vaadatav Tallinna Ülikooli youtube'is). Pärast aktust toimus kohustuslik pildisessioon, et jäädvustada see tähtis moment eluteel. Siit tulevad mõned klõpsud sellest imeliselt päiksepaistelisest päevast... Linnukene on kirjas!!!

Täna lasin Ingemaril ennast nõusse rääkida, et läheks "ratastega sõitma". See nägi siis välja nii, et tema pedaalis sajaga samas, kui mina kõrval võrriga töristasin. See oli minu jaoks päris esimene kord võrriga sõita. Kui ma enne ei saanud Ingemari "mootoriga jalgratta" vaimustusest aru, siis pean tõdema, et tõeliselt lahe oli. Rääkimata super ilmast. Nii sõitsimegi koos kahe ja poole tunnise ringi, kus Ingemar tegi ikka tugavat rattasporti, mina aga keerasin enamus ajast gaasi ja kulutasin kütust (kuigi aeg-ajalt sõitsin ka klassikalises stiilis). Tegime vahepeal paar peatust, et puhata ja mõned pildid teha :) Mootorrattaid pole küll veel ellu äratatud, aga tagasihoidlikult võib siiski motohooaja juba avatuks tunnistada! Ülevaadet masinast, millega ma täna sõitsin, saate vaadata siit (viimane lõik on muide minu filmitud): Ütleme nii, et Ingemar on omale uue hobi leidnud :)

Piparkookide tegemine on kujunenud meie peres traditsiooniks, millega jõulutunnet tuppa ja põue meelitada. Olgem ausad, sel aastal on seda tunnet veel eriti vaja meelitada. Eks see küpsetamine ja kaunistamine üks paras ettevõtmine ole, eriti siis, kui tainast on palju (sel korral ootasid lausa kahe inimese omatehtud taigna laarid tegemist). Kui piparkoogid aga valmis saavad, on neid ikka ütlemata mõnus krõbistada ja tuba saab mõnusat magusat jõuluhõngu täis. Siit tuleb nüüd üks korralik pildivalang meie eilsest piparkookide tegemise aktsioonist :) In our family, making gingerbread cookies has become a fun tradition, a way to feel more Christmassy. Let's be honest, this year it has been quite difficult to feel the Christmas spirit without any snow and +10 degrees Celsius outside. Although, making gingerbread cookies can be very time consuming especially when you have a lot of dough (this time we had two big chunks of handmade dough made by two different people), it's really ...

Käisime pühapäeval nautimas kaunist päiksepaistelist sügist Kadrioru pargis ja Jaapani aias. Sügiseselt värviline loodus oli tõeliselt kaunis ja seda oli imetlema tulnud päris palju inimesi. Jagan teiega oma pildisaaki sellest mõnusast jalutuskäigust. On Sunday we went to enjoy the sunny autumn weather in the Kadrioru park and its Japanese garden. Nature is really gorgeous in the colorful fall time. Quite the crowd was gathered there to enjoy it. So I'll share some photos of our lovely Sunday stroll.

Ka sellises ettearvamatus eestimaa suves leidub päevi, mis on justkui pärlid teiste hulgas. Ühel taolisel päeval käisime imetlemas Tallinna Botaanikaaia ilu ja võlu. See päev oli mitmeti tore ja meeldejääv. Nimelt pidas ilm väga hästi ennast üleval, oli soe, aga mitte liialt palav, oli päikest ja pilvi, kuid mitte vihma (vähemalt mitte botaanikaaias oleku ajal). Samuti lisas põnevust päevale tõsiasi, et ma ei olnud imelikul kombel enne Tallinna Botaanikaaias käinud. Loomulikul andis omajagu põnevust juurde ka äsja soetatud kaamera järele proovimine ning peab mainima, et pildistamise materjali jätkus küllaga, eriti täies õiterüüs roosiaed (sinna ma olekski võinud jääda, kuna see hurmav roosilõhn ja värvidemäng oli lihtsalt liiga ilus, et sõnadesse panna). Mõtlesin siis jagada ka siin mõningaid klõpse meie toredast päevast. In the midst of unpredictable Estonian summer, one too can find some brilliant days, which stand out from the rest. On one of those brilliant days we visited the ...