Chez Anu

Homme on käes sõbrapäev, kus saab täie õiguse taas head ja paremat süüa (loodan, et kõik on vastlapäeva kuklirallist taastunud). Tegime eile õhtul Ingemariga üheskoos sõbrapäeva tassikooke ja peaks ütlema, et päris huvitav oli. Kaks kokka on kaks kokka, aga suhkru oleksime äärepealt ikka panemata unustanud :D Samuti olin agoonias, kuna kreem oli nii vedel, et sellega ei saanud koogikesi kaunistada, siis tuli välja, et unustasime kreemi mõneks ajaks külmkappi tahenema tõstmast. See on see, kui hakkad õhtul hilja mingit uut retsepti katsetama, aga tegijatel juhtub nii mõndagi ning tagasivaates on päris naljakas. Retsepti panin kokku erinevatest netist leitud variantidest. Muidugi kohandasin neid retsepte veidi oma maitse ja parema äranägemise järgi ning tulemusega jäin väga rahule. Kõige tähtsam on see, et koogikesed tulid imehead ja maitsesid kõigile väga. Eriti meeldis, et need tulid mõnusalt mahedad ja šokolaadised ning mitte liialt magusad. Koostis: Koogid: 1 muna (toasoe) 1 ...

Olin pähe võtnud teha sõbrapäevaks kallimale makroone. Igal pool räägitakse, et neid on nii keeruline teha, et esimestel kordadel tavaliselt need välja ei tule...mina ei uskunud seda juttu. Mõtlesin, et kui raske see ikka olla saab :) Tegelikult tuli välja, et see ongi päris keerukas täppistöö, kus on mitu kriitilist kohta, kus võid kogu oma raske töö nässu keerata. Taignaga ja selle konsistentsiga jäin ma väga rahule, kuid seekord läksin alt küpsetamisega. Nimelt esimene plaaditäis jäi seest veits liiga toores, nii et jäi paberi külge kinni. Teine plaaditäis küpses jälle üle, nii et makroonid läksid juba kergelt pruuniks ja liiga kõvaks. Umbes 20 makroonist 4 olid sellised pealtnäha ilusad (kuigi seest veidi toored), need ma ka jäädvustasin pildile. Kreemiga ma samuti rahule ei jäänud. Kuna tegemist oli võikreemiga, tuli tulemus loomulikult väga võine ja supermagus. Kuna asi hinge peal kripeldab, tahan neid millalgi uuesti teha proovida. Otsin mingi teise kreemi retsepti ja üri...

Sõbrapäeva puhuks plaanisin teha väikse üllatuskoogi, nimelt tsitruselise keeksi, mida Ingemar juba ammu minu uuest jõuludeks saadud kokaraamatust oli soovinud. Ühtlasi oligi see minu esimene katsetus sellest kokaraamatust, mida ma pea igal õhtul sirvin ja mille kohal suud vesistan. Kokaraamat, millest ma räägin, on Rachel Khoo "The Little Paris Kitchen". Kuigi kõik ei läinud nii libedalt kui plaanisin (oli väike äpardus munavalgetega, mis ei tahtnud kuidagi vahtu minna, isegi mitte peale rohkem kui pooletunnist vahustamist :D), tuli keeks välja superhea, ideaalne tassi mõrudama tee või kohvi kõrvale. Koostis: 4 muna (võta munad kindlast tükkaega enne külmkapist välja soojenema või soojenda neid soojas vees) 250 g golden caster  suhkrut (mina kasutasin täiesti tavalist suhkrut) 250 g nisujahu näpuotsatäis soola 1 sidruni ja 1 apelsini peenelt riivitud koor 1 tl küpsetuspulbrit 250 g võid, sulatatud ja jahutatud Valmistamine: Eelsoojenda ahi 180 kraadini ning võ...

Finally this sucky February is going to end soon (thank god it's the shortest month in the calendar). I am not going to miss it, that's for sure. Anyway, I miss the sun and the warm weather because I feel how my energy level is falling really fast (but I need energy now maybe more than ever). Well but I'm sure that many people feel exactly the same way as I do and this thought is a bit comforting. Maybe you are wondering, why am I writing in english:D Well that is just for the fact that I miss english (as I havent studied it almost two years now) and I want to test myself, wether I have started to forget it or not. I think it's a good exchange as well - for my blog I mean:) Ok, now I will enlighten you with what has hapened for these past few weeks. February already started quite depressingly when Ingemar had to go away for two weeks. So, at that time, I was moping around, trying to drown myself into school work....and it even helped a bit:) About Valentine's day ...