Esimene katse teha makroone

Olin pähe võtnud teha sõbrapäevaks kallimale makroone. Igal pool räägitakse, et neid on nii keeruline teha, et esimestel kordadel tavaliselt need välja ei tule...mina ei uskunud seda juttu. Mõtlesin, et kui raske see ikka olla saab :) Tegelikult tuli välja, et see ongi päris keerukas täppistöö, kus on mitu kriitilist kohta, kus võid kogu oma raske töö nässu keerata. Taignaga ja selle konsistentsiga jäin ma väga rahule, kuid seekord läksin alt küpsetamisega. Nimelt esimene plaaditäis jäi seest veits liiga toores, nii et jäi paberi külge kinni. Teine plaaditäis küpses jälle üle, nii et makroonid läksid juba kergelt pruuniks ja liiga kõvaks. Umbes 20 makroonist 4 olid sellised pealtnäha ilusad (kuigi seest veidi toored), need ma ka jäädvustasin pildile.

Kreemiga ma samuti rahule ei jäänud. Kuna tegemist oli võikreemiga, tuli tulemus loomulikult väga võine ja supermagus. Kuna asi hinge peal kripeldab, tahan neid millalgi uuesti teha proovida. Otsin mingi teise kreemi retsepti ja üritan küpsetusaega filigraansuseni lihvida :) Siis jagan retsepti ka teiega.

Sõbrapäev ise kulges muidugi väga magusa tähe all, nii tööl kui kodus olid koogid ja kommid omal kohal. Ingemar suutis mind tol päeval lausa kahel korral üllatada - hommikul Raffaello kommid voodisse ja õhtul kaunis kimp kevadisi tulbiõisi ja karbike maasikaid...suured tänud kallile!