Chez Anu

Sügis on ilmselgelt kätte jõudnud. Seda on tunda õhus ja kontides. Juba augustikuu lõpus pookisin kuskilt endale viiruse külge, seega veetsin mõningased päevad haiguslehel palavikus teki all. Samuti oli kurk jube valus ja tagatipuks tuli ka köha. Haige oli ka Ingemar. Nüüd olen muidugi juba mõnda aega terve olnud ja hakanud igaks juhuks multivitamiine sööma. Tegelikult on tobe sügisest teemat kohe haiguse jutuga alustada, sest sügis ei ole minu jaoks sugugi üdini negatiivne aeg aastas. Jah, tuleb tõdeda, et külmetused ja viirused on sügiseti suhteliselt sagedad ja sama lugu on ka melanhoolia ja motivatsioonilangusega, mida tekitab aina süvenev pimedus. Kuid siiski on sügises minu jaoks midagi müstilist: värvilised puulehed, sume sügismood, tummised vürtsikad ja värvilised toidud, pimedad õhtud sooja pleedi sees kuuma teetassi ja hea raamatu või filmiga, küünlavalgus ja lõhn (samuti ka mingi väga hea lõhnaküünla aroom), seenelkäigud (hiljem neist seentest tehtud toidud), tuba täit...

Nüüdseks on suvi tõsiselt kohale jõudnud. Niisiis veetsimegi oma nädalavahetuse Ingemariga Kauksis, kus meile suviti käia meeldib. Kuigi algul oli minek suure küsimärgi all, kuna ilmaprognoos ei tõotanud eriti midagi head, siis reedel sai viimasel hetkel ümber plaanitud ja otsustatud ikkagi minna. Kuigi mulle üldiselt sellised viimase minuti plaanide muutmised ei meeldi, olen ma praegu väga rahul, et sinna läksime, sest mõnusamat nädalavahetust oleks olnud keeruline ette kujutada. Jõudsime Kauksi telklaagrisse suht hilja ning sinna jõudes oli meie imestus suur. Nii palju rahvast! Telklaager tundus täitsa täis olevat. Tundub tõesti, et telkimine on Eestis päris populaarne (siit tekib ka küsimus, et miks Eestis nii vähe normaalseid telklaagreid ja campsite on???). Igatahes leidsime omale väikese kohakese ning panime oma telgi püsti. Tegime veel lõket ja läksime 3 paiku öösel magama. Järgmine päev oli kulda väärt. Hommikul grillisime šašlõkki (seekord poe oma) ja juustupihve, kõrvale ...

Paari päeva pärast on siis saabumas "un grand jour" (suur päev), minu sünnipäev. Pidada on seda aga kavas arvatavasti pühapäeval. Peaks hakkama menüüsid kokku panema jne, aga sünnipäeva eelne laiskuseuss takistab. Küll kõik tehtud jõuab minu stiilis viimasel minutil:D Tegelikult pole ammu kirjutanud ja selle aja jooksul on saanud nii mõndagi teha ja näha ja käia. Kõigepealt võib mainida, et suvi on olnud küllaltki liikumisrohke - oleme käinud jõudumööda korra nädalas või siis üle nädala tervisejooksu tegemas, samuti rullitamas ja rattaga sõitmas. Juuli keskel käisime Tallinna merepäevasid uudistamas. Tegime väikese koogisöömise Linnahalli katusel, vaadates merel toimuvat (oli ju meil Ingemariga väike tähtpäev ka). Samuti sai elus esimest korda proovitud kammkarpi ning peaks mainima, et mulle väga maitses. Nüüd ilus karbike mälestusena lauda ehtimas:) Juuli lõpupoole sai käidud ka maal Tipus, Leili sünnipäeval. Korra käisin jões ujumas ka ära, aga parme oli nii palju, ...

Naljakas, kuidas need aastaajad ikka vahetuvad, nii kui september ette keeras oli sügis käes ja punkt. Ega mul nii väga selle vastu midagi polnudki, isegi õrn kooli ootus jõudis kallale hiilida:) Tore, et veel suve lõpus jalgrattaga sõitmise selgeks jõudsin saada, no "selgeks" ehk on vale sõna, kuna iga asi nõuab harjutamist, aga vähemalt peale ja maha ikka saan ja täitsa sõitsin ka:D Esimene koolinädal oli ainete katsetamise nädal, kuna nüüd pean hakkama võtma ka juba prantsuse keelseid aineid, seega tuli vaadata, kas ma ikka miskit aru ka saan loengus. Kartsin hullemat, aga katsumus oli see igatahes - kaks prantsuse keelset loengut päevas ja aju on lõpus juba küpse. Aga siiski loodan nende loengutega varsti harjuda ja ehk siis läheb nats lihtsamaks. Paaril nädalavahetusel olen käinud ka seenel. Mõnus tegevus, nii korjamine kui ka hiljem oma korjatud seentest piruka või pasta söömine. Seenesaak ei olnud esimestel kordadel väga paljutõotav, aga möödunud nädalavahetus oli...

Nii täna sai seenelisi mängitud. Ausalt öeldes polegi ma enne kunagi seenel käinud. Üks kord on ikka esimene kord. Kuskil 12 paiku sai Aegviidu kandis metsa rünnatud. Oeh kuidas mulle meeldis metsas jalutada ja maapinda tuhnida. Värske männilõhn, päike ja avastamisrõõm iga kord, kui mõne seene leidsid. Meie kõigi üllatuseks korjasime sealt mõnusa portsu kukeseeni, mis ennast hästi sambla alla ära oskasid peita. Koju jõudes tegime kohe kukeseene kastet, mis ikka super hea oli. Samuti korjasime sealt ka trobikonna männiriisikaid (teate küll need pisikesed tumepruunid, mis marineeritult nämmad on), veel mingeid teist sorti riisikaid ja pilvikuid. Need kupatasime täna ära ja homme hakkab siis marineerimine. Isa nagu alati oli rohkem kõhuli või külili maas, roomas ringi ja pildistas konni, marju, seeni, sammalt jne. Saagiga võis väga rahule jääda. Müttasime metsas ringi vist pea 3h ja teinekord läheks veelgi. Muidu on eluke veerenud sellises mõnusas puhkuse ja suve rütmis. Hilja ...