Nädalavahetus Kauksis

Nüüdseks on suvi tõsiselt kohale jõudnud. Niisiis veetsimegi oma nädalavahetuse Ingemariga Kauksis, kus meile suviti käia meeldib. Kuigi algul oli minek suure küsimärgi all, kuna ilmaprognoos ei tõotanud eriti midagi head, siis reedel sai viimasel hetkel ümber plaanitud ja otsustatud ikkagi minna. Kuigi mulle üldiselt sellised viimase minuti plaanide muutmised ei meeldi, olen ma praegu väga rahul, et sinna läksime, sest mõnusamat nädalavahetust oleks olnud keeruline ette kujutada.
Jõudsime Kauksi telklaagrisse suht hilja ning sinna jõudes oli meie imestus suur. Nii palju rahvast! Telklaager tundus täitsa täis olevat. Tundub tõesti, et telkimine on Eestis päris populaarne (siit tekib ka küsimus, et miks Eestis nii vähe normaalseid telklaagreid ja campsite on???). Igatahes leidsime omale väikese kohakese ning panime oma telgi püsti. Tegime veel lõket ja läksime 3 paiku öösel magama. Järgmine päev oli kulda väärt. Hommikul grillisime šašlõkki (seekord poe oma) ja juustupihve, kõrvale sõime juustu-seemne kukleid Merevaiguga ja tomatit, jõime teed.

 Esmakordselt võtsime lõkkes tegemiseks ka vahukomme kaasa ja need olid vägagi maitsvad - nagu karamelliseerunud ümbrisega soe jäätis :) Kõhud täis, võtsime suuna randa. Vesi oli niiii mõnus (24 kraadi). Ei tahtnud sealt kuidagi välja tulla. Sulistasime oma madratsiga ikka päris tükkaega ja võtsime päikest. Rannas lesides tabasin end mõttelt, et kas elu saab veel ilusam olla?
Õhtul grillisime veel vorstikesi ja muud kaasa ostetud kraami nii et kõhud punnis. Käisime jalutamas ja avastasime, et meie telgi läheduses kasvasid üllatus, üllatus... kukeseened. Järgmisel päeval, enne äraminekut korjasime kukeseened ära ja saime neid lausa pool kilo, millest tegin ka selle aasta esimese kukeseenepasta :) Õhtul istusime veel lõkke ääres, nautisime mõnusat õhkkonda ja jõime teed.
Pühapäev algas veidi vihmaselt ja äikeseliselt, mis meid sugugi ei rõõmustanud, kuna märga telki on väga paha kokku panna ja seda peaks pärast siis veel kuivatama hakkama, sest muidu läheb kopitama jne. Aga õnneks ilm paranes ning näitas vahelduvalt isegi päikest, seega telk sai peaaegu kuivaks. Asjad koos, võtsime suuna Kohtla-Järvele, et käia ära Ingemari vanemate juures. Seejärel asusime koduteele. Jõudsime koju umbes poole seitsme paiku õhtul, olles suht väsinud. Ingemar puges põhku, aga mina puhastasin oma kukekaid poole 12-ni, enne kui õndsasse unne sain vajuda.