Chez Anu

Käsi südamel tunnistan, et kõrvits ei ole kunagi olnud minu lemmik köögivili ja puhtalt sõna 'kõrvitsasupp' pani mind nina krimpsutama. Nüüd on aga asjalood veidi muutunud. Kõnealune supp on lihtsalt super maitsev. Lisaks hästi lihtne teha ja kiiresti valmiv. Naljakas endalgi vaadata, kuidas ma siin üht kõrvitsasuppi ülistan, aga näe, just seda ma teen :) See on mõnusalt kreemjas ja toitev ning krevetid on justkui marjaks tordil. Supi sisse potsatas oma aiamaalt pärit kõrvitsapoiss (tegelikult umbes veerand sellest), mis meil veel siiani alles oli ja oma järge ootas. Koostis (4-5 inimest saab korralikult söönuks ja vb jääb natuke järgmiseks päevaks ka): umb 900 g kõrvitsat vett 200 g Merevaiku 200 ml rõõska koort 10% 160 g krevette (kõige kiirem ja lihtsam on kasutada keedetud, kooritud ja külmutatud krevette) maitse järgi pipart ja soola soovikorral veidi kuivatatud tšilli helbeid Valmistamine: Tükelda kõrvits kuubikuteks, tõsta potti ning lisa nii palju vett, e

Nagu öeldakse, siis uudishimu pole patt. Kuna ma ise olen äärmiselt uudishimulik ja vaatan hea meelega teiste blogijate jõulukingituste postitusi, siis mõtlesin sel aastal ka ise sellise postituse teha. Minu päkapikud olid super töökad ja usinad ja panid mind tundma nagu maailma kõige parem laps :) Pean kohe mainima, et üks äärmiselt äge kingitus jäi pildisessioonist välja, kuna selleks hetkeks, kui mul tuli mõte kingitused pildile jäädvustada, olime need juba teiste kämpimisasjade juurde ära jõudnud toimetada. Tegu oli siis matkale kaasa võtmiseks mõeldud sööginõudega, kus oli juures ka noa, kahvli ja lusikakomplekt. Kuna käime Ingemariga pea iga aasta kas telkimas või niisama looduses grillimas, siis on need ikka väga kümnesse. Värviraamatut soovisin endale juba pikka aega ja näed, päkapikud lahendasidki olukorra. Värvimise lõbu on alguse saanud ja esimesed pildid juba värvikorra all :) Nüüd pole ka helkurite nappuse probleemi, kõik joped ja kotid said ilusa helkiva

See ahvatleva välimusega kook läks seekord Ingemariga tööle kaasa, et koogipäeval töökaaslasi rõõmustada. Mina seega isiklikult seda kooki söönud ei ole, kuid Ingemar edastas mulle enda ja teiste kommentaarid. Kook oli olnud päris magusate killast, kuid kirsikaste ühtlustas seda oma hapukusega (kirsikastet valmistades maitses see tõsiselt hästi). Konsistentsilt oli kook mõnusalt õrn. Igatahes tahaksin seda veel korra teha, et siis teised kodused (kaasaarvatud mina ise) samuti koogi ära proovida saaksid. Valmistasime selle koogi Ingemariga koos ning kasutasime protsessi käigus esmakordselt jõuluvana toodud köögikombaini nii küpsiste purustamiseks kui ka vahukoore mikserdamiseks ja täidise segamiseks. Päris mugav oli, kuigi hiljem selle masina sadat osa pesta enam nii mugav ei olnud :D Lõpetuseks üks väike tähelepanek. Nimel tuleb seda kooki ikka koguaeg külmkapis hoida, kui jätad kauemaks välja, vajub see lihtsalt plönniks kokku ja ei maitse enam eriti hästi. Koostis: Põhi: 150

Algne plaan neid suupisteid vanaaastaõhtul teha läks vett vedama, kuna laud oli igasuguseid delikatesse juba niigi täis (naised läksid köögis veidi hoogu). Seega tegin neid hoopis uue aasta esimese päeva hommikul. See on tegelikult väga lihtne ja levinud suupiste, aga panen selle siiski blogisse kirja, sest äkki on veel kuskil inimesi, kelle kõrvu see jõudnud ei ole. Kui asjalood on nii, siis soovitan need seeneampsud kindlasti ära proovida, garanteerin, et ei pea pettuma ;) Koostis: 1 pakk šampinjone (sellised väiksemad on paremad, siis mahuvad korraga suhu) 1 pakk sinihallitusjuustu (meie kasutasime Royal Blue'd, aga võib ka teiste sortidega katsetada) 1 pakk peekoni viile Vaja läheb ka hambatikke. Valmistamine: Puhasta vajadusel šampinjonid (ära pese, vaid pigem pintselda või pühi paberrätiga). Eemalda kõigilt seentelt jalaosa ja lao mütsikesed küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Täida seest tühjad mütsikesed siniahllitusjuustuga. Kõige peale säti väike peeko

Uue aasta esimesel päeval tahaksin kõigile soovida hästi õnnelikku ja positiivset aastat 2016, mis oleks täis palju põnevaid seiklusi ja rohkeid kordaminekuid! Mina isiklikult ootasin 2016. aastat pikisilmi juba mõnda aega, sest ausalt öeldes ega see 2015 minu jaoks eriti tore ei olnud. 2016. aasta suhtes on mul aga mingi seletamatu sisemine aimdus või tunne, et sel aastal tuleb õnn, rõõm ja kordaminekud ka minu õuele. Jah, mõnele võib tunduda see sinisilmne, arvata, et aastanumbri vahetus midagi elus muudaks, kuid mina oma sisemisele tundele vastu vaidlema ei hakka ning loomulikult teen kõik endast oleneva, et minu sisetunne mind alt ei veaks. Iga aasta alguses tuleb mul peale selline tegutsemistuhin ja ideedetulv, nii ei ole erand ka see aasta. Peas kihutab ringi palju plaane ja mõtteid, mis ootavad rakendust ning soove, mis ootavad täitumist :) Loodan väga, et sel aastal on ka minu jaoks varuks üht-teist, mille üle rõõmustada! Minu aastavahetus oli vaikne ja perekeskne koos