Lumi sulab

Sain ka jälle mahti kribada. Elu on kiire, koguaeg on tunne, et aeg lausa lendab ja sellest jääb koguaeg puudu. Minu vanker sõidab muidu ikka mööda oma teed ja midagi põhja panevat, põrutavat mu elus selle kuukese jooksul toimunud ei ole. Koolis läheb üllatavalt hästi, midagi pole nuriseda. Ma vahest isegi imestan, kuidas mul on ikka tohutu anne jätta kõik asjad viimasele minutile ja ikka nendega super hästi hakkama saada:D Eelmine nädal oli koolist vaba. Kuigi jah, tuleb tõdeda, et vaba see kohe üldse ei olnud. Loenguid küll ei olnud, aga seda enam andsid õppejõud kodus õppida ja siis oli veel keset nädalat kontrolltöö ja veel mõned prantsuse keelsed esseed kirjutada (võlad tuleb ikka lõpuks valmis teha). Seega tunnet, et oleks saanud nädala puhata, ei ole kohe üldse. Aga ma siin juba vaatasin, et loenguid on veel kuskil poolteist kuud ja siis veel sess ja ongi üks kooliaasta jälle läbi - hirmutava kiirusega. Ma hakkasin siin üks päev tagasi mõtlema eelmise aasta samale ajale, kus hinge näris kahtlus eriala suhtes. See aasta on selle närimise asemel täielik rahulolu, tunne, et ma olen seal, kuhu ma kuulun ja nüüd ainult täiskäigul edasi:)
Täna oli ladina keele kontrolltöö - arvestades vähest õppimist, läks see, ma arvan, päris kenasti. Nüüd pean hakkama Gaudeamust pähe õppima....jeppiii. Ei saa küll aru, mis selle kõige mõte on, aga no mis teha. Täna Provansi keele ja kultuuri loengus rääkis õppejõud jälle nii huvitavaid ja ahvatlevaid asju Provence'ist, et suu hakkas vett jooksma, iga korraga tahaks aina enam sinna juba lõppude, lõppude, lõpuks minna!
Laupäeval käisime rahvaga Keila-Joal pildistamas (väike perekondlik ettevõtmine). Õhtul küpsetasime kodus pitsasid ja vinnupirukaid....mmm:) Eks me enamuse pistsime kohe kinni ka. Pühapäeval kolasin ma netis ja juhuslikult sattusin geni.com lehele, kust leidsin meie suguvõsa sugupuu, see oli nagu kullaauk - mul läksid kohe silmad särama. Peaaegu terve päeva tegelesin oma sugupuuga ja täiendasin seda. Nüüd ulatub isa poolne sugupuu tagasi juba aastasse 1804! Tegelikult oli seal leitud sugupuus veel vanemast ajast inimesi, aga neid ma ei ole jõudnud veel oma sugupuusse sobitada, niiet mässamist veel jätkub:)
Homme on Ingemari sünnipäev, mida me siis nati homme õhtul tähistame;) Jääme ootama!!!

Olge mõnusad!