Chez Anu

On jälle blogimise aeg. Mõtlesin, et räägin siis paari sõnaga, mis vahepeal teoksil on olnud. Kõigepealt alustaks ehk kinoga. Üllatav, aga tõsi on, et see kuu olen jõudnud kinomajja juba 2 korda (tavaliselt olen seal ikka suht harv külaline). Esimesel korral käisime sõbrannaga vaatamas "When in Rome" - oeh, neid romantilisi komöödiaid võiks igas asendis vaadata ja ega seegi film pettumust ei valmistanud. Head näitlejad, hea huumor ja romantika - alati hea kooslus:) Teiseks sai Ingemariga vaatamas käidud "Alice imedemaal" - ja noh tuleb jälle tõdeda, et ikka Johnny Depp ruulib, lihtsalt mees teab, mida teeb ja teeb seda hästi. Vaatasime seda 3D-s ja mulle tõsiselt meeldivad need efektsed kohad, mis arvatavasti just selle 3D mõttega sinna filmi sisse on pandud - näiteks väga lähivaates suur seenel rippuv veepiisk või putukad ja liblikad, kes lendavad ekraanist välja jne. Taaskord (nagu ka Avataris) oli loodud ilus ja veider maailm ja tegelaskujud olid ka väga kentsaka...

Sain ka jälle mahti kribada. Elu on kiire, koguaeg on tunne, et aeg lausa lendab ja sellest jääb koguaeg puudu. Minu vanker sõidab muidu ikka mööda oma teed ja midagi põhja panevat, põrutavat mu elus selle kuukese jooksul toimunud ei ole. Koolis läheb üllatavalt hästi, midagi pole nuriseda. Ma vahest isegi imestan, kuidas mul on ikka tohutu anne jätta kõik asjad viimasele minutile ja ikka nendega super hästi hakkama saada:D Eelmine nädal oli koolist vaba. Kuigi jah, tuleb tõdeda, et vaba see kohe üldse ei olnud. Loenguid küll ei olnud, aga seda enam andsid õppejõud kodus õppida ja siis oli veel keset nädalat kontrolltöö ja veel mõned prantsuse keelsed esseed kirjutada (võlad tuleb ikka lõpuks valmis teha). Seega tunnet, et oleks saanud nädala puhata, ei ole kohe üldse. Aga ma siin juba vaatasin, et loenguid on veel kuskil poolteist kuud ja siis veel sess ja ongi üks kooliaasta jälle läbi - hirmutava kiirusega. Ma hakkasin siin üks päev tagasi mõtlema eelmise aasta samale ajale, kus hin...

Finally this sucky February is going to end soon (thank god it's the shortest month in the calendar). I am not going to miss it, that's for sure. Anyway, I miss the sun and the warm weather because I feel how my energy level is falling really fast (but I need energy now maybe more than ever). Well but I'm sure that many people feel exactly the same way as I do and this thought is a bit comforting. Maybe you are wondering, why am I writing in english:D Well that is just for the fact that I miss english (as I havent studied it almost two years now) and I want to test myself, wether I have started to forget it or not. I think it's a good exchange as well - for my blog I mean:) Ok, now I will enlighten you with what has hapened for these past few weeks. February already started quite depressingly when Ingemar had to go away for two weeks. So, at that time, I was moping around, trying to drown myself into school work....and it even helped a bit:) About Valentine's day ...

Viimased paar päeva on möödunud oodates. Oodates põnevusega prantsuse keele eksami tulemus, sest neid ei ole IKKA VEEL üles pandud. Oodates kooli, et saaks jälle tegutseda. Oodates, millal see vastik nohu ära läheb, mille ma üleeile endale külge pookisin. Oodates reedet, sest siis saab teatrisse. Praegu istun siin pidžaamas arvuti taga iga paari minuti järel nina nuusates, prantsuse keeles "Väikese merineitsi" muinasjuttu kuulates ning mõtiskledes. Täna trenni vist ei peaks tikkuma, kuna nohu pärast enesetunne suhteliselt tõbine. Eile käisime Ingemariga mööda poode kolistamas, sest Ingemar tahtis oma garderoobi täiendada. Poodlemine on ikka üks väga väsitav tegevus, nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Ostetud riiete kotte on päris raske mitu tundi järjest mööda poode ringi vedada. Igatahes öösel ma eriti magada ei saanud (nohu pärast), seega kui koju jõudsin, pakkisin ennast nohurohtu täis ja keerasin magama tagasi. Magasin poole neljani, aga ma siiski arvan, et tõbistele inime...

Mul oli eile ärgates ja meili vaadates väike paanika, kui ma märkasin, et järeleksamite ajad on üleval ja see peaks olema juba esmaspäeval. Kuna olin enam kui kindel, et mul läks keskaja ja renessansi kirjanduse eksam kukele, siis registreerisin ennast sinna järeleksamile ära (tulemust veel teada ei olnud). Nii ma siis hakkasingi eile paaniliselt õppima ja ärkasin täna kell 10.00 üles, et hakata õppima. Ja siis mõtlesin, et kuigi on nädalavahetus ja kindlasti keegi neid tulemusi üles ei hakka toppima, siis otsustasin ikkagi tšekata. Ja ennäe, eksami tulemus oli üleval ja C. Oh happy day:D Saatsin kohe uue meili õppeassistendile ja ütlesin, et ma mingit järeleksamit siiski tegema ei hakka:D Vot vahest juhtuvad minuga sellised imed. Teevad kohe tuju heaks. Nüüd lugesingi siin niisama ajaviiteks "Dekameroni". Muidu avastasin, et mul on lausa 5 raamatut pooleli, osad neist juba pikemat aega, eks saabki need siis jälle kätte võtta:)