Põgenesime vahepeal Saaremaale!
Need, kes minu Instagram'i või blogi lehte Facebookis jälgivad, juba teavad, et võtsime vahepeal Ingemariga aja maha ja pagesime saarele ära. Põhiline mõte oli minna Saaremaale spaasse, aga tegelikult kujunes meie reisist pigem tunne Saaremaad. Igatahes oli see väike reis väga hea vaheldus argipäevastesse tegemistesse, aeg võtta hoog maha ja olla koos. Lisaks, oli see minu elu esimene Saaremaa külastus, seega oli põnevust omajagu.
Pühapäeva hommikul startides oli taevas väga paljulubavalt klaar, mis tegi muidugi eriti head meelt. Kahjuks aga nägime selget päiksepaistelist aega vaid kuni saartele jõudmiseni. Edasi oli ilm terve aja pilves. Samas ega me ei lasknud ennast sellest eriti heidutada. Praamiga oli päris mõnus sõita - sai õues jääd pildistatud ja hot-dogi järatud. Kahjuks oli sõit suhteliselt lühike (ainult 27 min), ei saanud õieti veel arugi, kui juba maha pidi kobima, poolik hot-dog hambus.
Muuseum ise oli seest hästi ilus ja majutas hulganisti meteoriidikilde igalt poolt maailmast, nt Texasest, Austraaliast, Rootsist jne.
Kuna kõhud olid selleks ajaks juba veidi tühjaks läinud, ostsime poest küpsised, sõime ja sõitsime edasi Kuressaare poole.
Järgmine peatus oli Kuressaare linnus, mis oli päris võimas. Vedas, et otsustasime seal kohe pühapäeval ära käia, sest hiljem avastasime, et see oleks esmaspäeval ja teisipäeval puhta suletud olnud.
Käisime kõigepealt õues ringi ja tegime valdustele tiiru peale. Siis piirasime linnuse sisse ja vallutasime 6 eur-i eest ära.
Seest oli tegu päris labürindiga, poole ajast ei saanud üldse aru, kus me oleme - ühest ruumist viis teise ja siis trepp üles ja siis järgmine ruum, mis viis trepist alla, mis viis omakorda nurga tagant järgmisesse jne. Aga tegelikult oli hästi lahe muuseum, mille korralikult läbi käimiseks peaks varuma ikka kõvasti aega. Meie käisime küll kõik ruumid läbi, kuid midagi väga uurida ja lugeda ei jõudnud, seega kunagi, kui uuesti Kuressaarde satume, peaks sealt taas läbi astuma. Ülemisel pildil on näha näitusel "Meri annab, meri võtab" olnud parvlaev Estonia päästerõngas, mille leidis Vilsandilt rannast ei keegi muu kui Jaan Tätte.
Lõpuks, pärast pikka ja väsitavat päeva, läksime õhtust sööma meile soovitatud pubisse Mönus Villem.
Pakkisime oma kõhud head-paremat täis (portsud olid päris mehised) - mina võtsin mereannipasta (beebi kaheksajalgadega ja puha), Ingemar võttis puuraiduri prae, mis kujutas endast leiva peal sealiha ja metsaseene salatit.
Jõudsimegi Sõrve poolsaarele ja käisime päris Sõrve sääre tipus ka ära. Kahjuks ilm oli väga tuuline ja vihmane, ERITI Sõrve poolsaarel, seega ega ma seda käiku just väga nautida ei suutnud. Hirmus külm oli. Samas hea tunne on, et seal ikka käidud sai.
Sõime mõlemad taipärast suppi (põhimõtteliselt Tom Khad) ja magustoiduks soolakaramelli hüüvet, päris hää oli.
Hotelli jõudsime tagasi taas kuskil poole seitsme paiku. Muidugi toimus siis kiire outfit'i vahetus ja ruttu-ruttu kuuma sauna ennast üles soojendama. Mõnulesime seal kuskil kümneni ja siis taas laipväsinuna voodisse.
Järgmine päev tuli hotelli ja Saaremaaga hüvasti jätta ja taas kodutee jalge alla võtta. Päris kahju oli minna. Nagu alati jäi vähemalt 1 päev puudu. Aga mis teha, ega head asja palju ei saa. Muhust ostsime veel värsket kala koju kaasa. Ka päike üllatas meid taas oma kohaloluga, kui olime jõudmas Kuivastu sadamasse. Sadamas sain autode vahelt ka Tõllu pildistada, kuigi sõita seekord ei saanud, meie sõitsime mõlemad otsad Hiiumaaga.
Mandrile jõudes avanes meile huvitav vaatepilt - meil säras päike, samas kui saarte kohal olid tumedad pilved ja keskelt oleks nagu lumetorm alla tulnud.
Koduteel jäi meile silma märk, mis näitas suunda Keemu vaatetorni. Mõtlesime, et lähme kaeme üle. Sõidame ja sõidame, aga ühtegi torni näha ei ole, vaatasin juba Google Map'ist, ega me valesti sõitnud ei ole, aga Google'is sellist torni üldse ei olnud. Sõidame siis edasi, kuni jõuame pisikese linnuvaatlustornikeseni mere ääres. Viskasime seal nats nalja, käisime otsas ära, vaatlesime linnud (loe: 2 kalameest jääl) ära ja tulime tulema :) Ingemar kirjutas meie vaatlustulemused kohusetundlikult vaatluspäevikusse üles ka :D
Pühapäeva hommikul startides oli taevas väga paljulubavalt klaar, mis tegi muidugi eriti head meelt. Kahjuks aga nägime selget päiksepaistelist aega vaid kuni saartele jõudmiseni. Edasi oli ilm terve aja pilves. Samas ega me ei lasknud ennast sellest eriti heidutada. Praamiga oli päris mõnus sõita - sai õues jääd pildistatud ja hot-dogi järatud. Kahjuks oli sõit suhteliselt lühike (ainult 27 min), ei saanud õieti veel arugi, kui juba maha pidi kobima, poolik hot-dog hambus.
Esimene peatus Saaremaal oli Kaalis, et oma silmaga üle kaeda kuulus Kaali meteoriidikraater. Polegi miskit väga kosta - võimas oli! Käisime seal päris tükkaega ringi ja külastasime ka ülemisel pildil olevas majas asuvat muuseumi.
Muuseum ise oli seest hästi ilus ja majutas hulganisti meteoriidikilde igalt poolt maailmast, nt Texasest, Austraaliast, Rootsist jne.
Kuna kõhud olid selleks ajaks juba veidi tühjaks läinud, ostsime poest küpsised, sõime ja sõitsime edasi Kuressaare poole.
Järgmine peatus oli Kuressaare linnus, mis oli päris võimas. Vedas, et otsustasime seal kohe pühapäeval ära käia, sest hiljem avastasime, et see oleks esmaspäeval ja teisipäeval puhta suletud olnud.
Käisime kõigepealt õues ringi ja tegime valdustele tiiru peale. Siis piirasime linnuse sisse ja vallutasime 6 eur-i eest ära.
Seest oli tegu päris labürindiga, poole ajast ei saanud üldse aru, kus me oleme - ühest ruumist viis teise ja siis trepp üles ja siis järgmine ruum, mis viis trepist alla, mis viis omakorda nurga tagant järgmisesse jne. Aga tegelikult oli hästi lahe muuseum, mille korralikult läbi käimiseks peaks varuma ikka kõvasti aega. Meie käisime küll kõik ruumid läbi, kuid midagi väga uurida ja lugeda ei jõudnud, seega kunagi, kui uuesti Kuressaarde satume, peaks sealt taas läbi astuma. Ülemisel pildil on näha näitusel "Meri annab, meri võtab" olnud parvlaev Estonia päästerõngas, mille leidis Vilsandilt rannast ei keegi muu kui Jaan Tätte.
Uhke koridor linnuses.
Lõpuks, pärast pikka ja väsitavat päeva, läksime õhtust sööma meile soovitatud pubisse Mönus Villem.
Pakkisime oma kõhud head-paremat täis (portsud olid päris mehised) - mina võtsin mereannipasta (beebi kaheksajalgadega ja puha), Ingemar võttis puuraiduri prae, mis kujutas endast leiva peal sealiha ja metsaseene salatit.
Hotelli jõudsime umbes pool seitse. Sättisime end valmis ja läksime mõneks tunniks basseini, mullivannidesse ja saunadesse mõnulema. See oli justkui kirss tordil, pärast sellist pikka ja sündmusterohket päeva. Sai soojas saunas külma kontidest välja. Õhtuks olime niivõrd väsinud, et langesime jalapealt. Muide toaga olime väga rahul, kõik oli puhas ja ilus. Vannitoas oli põrandasoojendus ja aken magamistuppa :)
Järgmisel hommikul ärkasime kell 8, et minna alla hommikust sööma. Sõime ja nautlesime hommikulauas 1,5 h. Õrnsoola lõhe ja pannkoogid kirsimoosiga olid minu lemmikud. Hommikul valges tegin paar klõpsu ka hotelli fuajeest ja välisilmest.
Teise päeva plaan oli valge aja väljas ringi kolistada ja pimeduse saabudes tõmbuda siseruumidesse spaatama. Sihiks võtsime Sõrve poolsaare.
Vahepeal väike peatus, et veidi ringi jalutada ja Saare kadakast klõps teha :)
Jõudsimegi Sõrve poolsaarele ja käisime päris Sõrve sääre tipus ka ära. Kahjuks ilm oli väga tuuline ja vihmane, ERITI Sõrve poolsaarel, seega ega ma seda käiku just väga nautida ei suutnud. Hirmus külm oli. Samas hea tunne on, et seal ikka käidud sai.
Sõrve poolsaarel leidsime ka ühe omapärase militaarmuuseumi. Miks omapärase? Seal oli täielik iseteenindus, ostsid ise endale pileti (raha panid kasti), käisid ringi, üleval radariruumis keetsid endale ise teed või kohvi :) Seal sai näha igasugust sõjatehnikat ja muud pudi-padi erinevatest režiimidest ja aegadest. Ingemaril vähemalt silmad särasid :)
Järgmine peatus oli kohvik Retro Kuressaares. Seda oli meile samuti soovitatud. Väga mõnus koht oli. Nagu nimigi vihjab, oli kogu sisustus ja nõud retro. Telekast tuli Nu, pogodi! multikas.
Sõime mõlemad taipärast suppi (põhimõtteliselt Tom Khad) ja magustoiduks soolakaramelli hüüvet, päris hää oli.
Hotelli jõudsime tagasi taas kuskil poole seitsme paiku. Muidugi toimus siis kiire outfit'i vahetus ja ruttu-ruttu kuuma sauna ennast üles soojendama. Mõnulesime seal kuskil kümneni ja siis taas laipväsinuna voodisse.
Järgmine päev tuli hotelli ja Saaremaaga hüvasti jätta ja taas kodutee jalge alla võtta. Päris kahju oli minna. Nagu alati jäi vähemalt 1 päev puudu. Aga mis teha, ega head asja palju ei saa. Muhust ostsime veel värsket kala koju kaasa. Ka päike üllatas meid taas oma kohaloluga, kui olime jõudmas Kuivastu sadamasse. Sadamas sain autode vahelt ka Tõllu pildistada, kuigi sõita seekord ei saanud, meie sõitsime mõlemad otsad Hiiumaaga.
Mandrile jõudes avanes meile huvitav vaatepilt - meil säras päike, samas kui saarte kohal olid tumedad pilved ja keskelt oleks nagu lumetorm alla tulnud.
Koduteel jäi meile silma märk, mis näitas suunda Keemu vaatetorni. Mõtlesime, et lähme kaeme üle. Sõidame ja sõidame, aga ühtegi torni näha ei ole, vaatasin juba Google Map'ist, ega me valesti sõitnud ei ole, aga Google'is sellist torni üldse ei olnud. Sõidame siis edasi, kuni jõuame pisikese linnuvaatlustornikeseni mere ääres. Viskasime seal nats nalja, käisime otsas ära, vaatlesime linnud (loe: 2 kalameest jääl) ära ja tulime tulema :) Ingemar kirjutas meie vaatlustulemused kohusetundlikult vaatluspäevikusse üles ka :D
Selline vaade meile sealt tornist avanes :)
Järgmine peatus oligi juba kodu, kus teistele pilte näitasime, lugusid jutustasime, asjad lahti pakkisime ja magama läksime, et juba järgmine päev vapralt tööle sammuda, jälle uute elamuste võrra rikkamatena.
Kommentaarid
Postita kommentaar