Ülikool on lõpuks läbi!!!
Miks olin pea kaks kuud kadunud?
Mõned ehk teadsid, kuid kindlasti mitte kõik, et minu selle kevade missioon oli lõpetada oma ülikooliõpingud. Täpsemalt, kirjutada valmis lõputöö ja see ära kaitsta. Tundus üks parajalt võimatu missioon, ega ma seda niisama mitu aastat edasi ei lükanud. Sel kevadel olin aga fakti ees, kas lõpetada ülikool või saada eksmatt, sest rohkem mind kooli nimekirjas poleks hoitud. Nagu ikka, hakkan tegutsema siis kui häda käes ja kõik jääb alati viimasele minutile. Lõputöö valmis kuskil paari kuuga, millest reaalset ja tõsist kirjutamisaega oli paari-kolme nädala jagu. Stress ja pinge olid meeletud, olin justkui muust maailmast ja oma päriselust ära lõigatud. Mul valmis lausa pikk nimekiri pealkirjaga "Elu pärast kooli" asjadest, mida kõike ma siis teen, kui ülikool seljatatud. Aga eks need, kes on selle ise läbi teinud teavad väga hästi, mida see lõputöö kirjutamine endast kujutab. Siiani ei saa veel päris hästi aru, kuidas see mul õnnestus. Kaitsmine tundus sama hirmuäratav, kui töö kirjutamine. Pidin ju kaitsma prantsuse keeles. Kuna reaalsetest prantsuse keele tundidest oli möödas juba aastaid ja keelepraktikast ei saanud eriti rääkida, siis oli see päris rooste jõudnud minna. Mingi ime läbi kaitsesin töö hindele A. Mul jäi imestusest tõesti suu lahti ja silm läks märjaks. Kuidas see võimalik on???? Igatahes on see lõpuks tehtud ja ma saan taas teha kõike, mida hing ihkab, nüüd aga ilma süümepiinade ja raskuseta õlul. Lõpetamine on 20. juunil kell 10.00 (toredal ajal peaks mainima), peab vist kleiti shoppama minema? :D
Lõpuks on käes kaua ihaldatud vabadus!
Mõned ehk teadsid, kuid kindlasti mitte kõik, et minu selle kevade missioon oli lõpetada oma ülikooliõpingud. Täpsemalt, kirjutada valmis lõputöö ja see ära kaitsta. Tundus üks parajalt võimatu missioon, ega ma seda niisama mitu aastat edasi ei lükanud. Sel kevadel olin aga fakti ees, kas lõpetada ülikool või saada eksmatt, sest rohkem mind kooli nimekirjas poleks hoitud. Nagu ikka, hakkan tegutsema siis kui häda käes ja kõik jääb alati viimasele minutile. Lõputöö valmis kuskil paari kuuga, millest reaalset ja tõsist kirjutamisaega oli paari-kolme nädala jagu. Stress ja pinge olid meeletud, olin justkui muust maailmast ja oma päriselust ära lõigatud. Mul valmis lausa pikk nimekiri pealkirjaga "Elu pärast kooli" asjadest, mida kõike ma siis teen, kui ülikool seljatatud. Aga eks need, kes on selle ise läbi teinud teavad väga hästi, mida see lõputöö kirjutamine endast kujutab. Siiani ei saa veel päris hästi aru, kuidas see mul õnnestus. Kaitsmine tundus sama hirmuäratav, kui töö kirjutamine. Pidin ju kaitsma prantsuse keeles. Kuna reaalsetest prantsuse keele tundidest oli möödas juba aastaid ja keelepraktikast ei saanud eriti rääkida, siis oli see päris rooste jõudnud minna. Mingi ime läbi kaitsesin töö hindele A. Mul jäi imestusest tõesti suu lahti ja silm läks märjaks. Kuidas see võimalik on???? Igatahes on see lõpuks tehtud ja ma saan taas teha kõike, mida hing ihkab, nüüd aga ilma süümepiinade ja raskuseta õlul. Lõpetamine on 20. juunil kell 10.00 (toredal ajal peaks mainima), peab vist kleiti shoppama minema? :D
Lõpuks on käes kaua ihaldatud vabadus!
Kommentaarid
Postita kommentaar