Elust ilma nutitelefonita

Juba kuu aega olen olnud nutitelefoni vaba inimene ja kasutanud hoopis oma vana nuputelefoni. Põhjuseks asjaolu, et mu nutitelefon lihtsalt otsustas ükspäev, et tema enam töötada ei kavatse. Lihtsalt ühel hetkel ei võtnud enam pilti ette, ei hakanud laadima ega midagi... täielik tellis valmis. Mõtlesin siis, et telefon juba kolm aastat vana ja et parandusse viima ei hakka. Parem maksan natuke rohkem ja ostan uue ja parema (telefone arendatakse ju niivõrd kiiresti). Uusi telefone vaadates aga avastasin, et no mitte ükski telefon ei kutsu ostma. Kõik minu hinnaklassi jäävad telefonid olid nii ühesugused, iseloomutud, tehniliste andmete poolest niivõrd väikeste erinevustega... no mida sa nii valid? Võta üks ja viska teist.

Otsustasin, et pole vajagi kiirustada uue nutika ostmisega. Ehk hakkab mingi hetk mõni telefon meeldima. Kui päris aus olla, siis ega ma väga nutikast puudust ei tunnegi. Kuidagi rahulikum elu on ilma selleta. Iga viie minuti tagant telefoni näppimise haigus on täiesti kadunud ja olen aru saanud, kui suurt sõltuvust nutitelefon minus tegelikult tekitas. Pidevad sisse tšekkimised, Instagram'i lappamine ja piltide/videode tegemine, fb vaatamine, youtube'i videode vaatamine ja veel sada muud asja, see kõik tegi kuidagi rahutuks ja raiskas kallist aega. Rääkimata frustratsioonist, mis kaasnes, kui net või telefon oli liiga aeglane, midagi ei töödanud või jooksis kokku. Praegu ma võin oma telefoni olemasolu terveks päevaks lausa ära unustada ja väga rahulik elu on, tõesti. Ingemar isegi ütles, et nutitelefonita olen muutunud kuidagi sotsiaalsemaks ja rõõmsamaks, ei tea, kas ta mõtles seda tõsiselt või tegi nalja. Endal on igatahes enesetunne super :)

Samas ega ma nüüd 100% nutitelefoni vastaseks hakanud ei ole. Mõnest asjast tunnen ikka puudust ka, nt Endomondost, et oma jalutuskäike track'ida või podcastide/audioraamatute kuulamisest. Kindlasti olen hoolikalt mõtlema hakanud selle peale, mis äppe järgmisesse telefoni üldse tõmmata. Kavatsen kõvasti kärpida nii äppide arvu (nt igasugused mängud - täielik ajaraisk), kui ka nende sisu (nt Instagram'is vaatan kriitilise pilguga üle, millist sisu ma seal tegelikult jälgida soovin). Loodan, et ei muutu taas nutitelefonist sõltuvaks ja suudan oma käpad ja mõtted sealt ikka enamuse päevast eemale hoida. Leian, et kogu seda jama lihtsalt ei ole vaja, et olla õnnelik.

Rääkides uuest nutitelefonist, siis tänaseks olen uue nutika suutnud tänu headele soovitustele välja valida ja tegelikult ka ära tellida. Seega umbes 2 nädala pärast peaks minust saama taas töötava nutitelefoni omanik. Ootan seda hetke veidi vastakate tunnetega, aga rohkem olen siiski elevil. Uued vidinad on ikka toredad. Sellest, mis telefoniga täpsemalt tegu, kirjutan siis, kui telefoni kätte saan. Siis jagan ka oma esmamuljeid.

Tegelikult soovitan kõigile teha nt nutitelefoni vaba nädal või kuu. Uskuge mind, te hakkate tundma, et elu ilma selle nii igapäevase vidinata on täiesti võimalik. Tegelikult on see kogemus päris vabastav ja paneb mingid asjad elus perspektiivi. Soovin rohkem vahetut suhtlust teie ellu - helistage selle asemel, et kirjutada fb-s, saage kokku, et jagada oma viimase aja tegemisi ja käike, selle asemel, et lihtsalt Swarmis sisse tšekkida jne. Olge lihtsalt mõnusad!

Kusagil Interneti avarustes nägin ütlust, mis sobib selle postituse lõpetuseks väga hästi ning on minu meelest vägagi tabav:

"Sometimes you have to disconnect to make a connection."