Kööginurk: Minu kokakunst läbi aegade

Kuigi väga suur ja tihe kokkaja ei ole, on siiski juhutunud, et olen saanud ühe koma teisega hakkama:D Samuti olen ma mitmeid kordi lubanud siin mingeid pilte oma katsetustest üles panna, aga ei ole sinnani jõudnud, sest tavaliselt need pildid kõik teises arvutis, kust läheb alati meelest need ära tuua. Aga, aga....nüüd otsisin kõik puuduvad pildid üles ja panen need lõpuks siia ka!

Alustan siis värskeimast. Nimelt eile tegin pitsat, mille retsepti ma tassikese toidublogist leidsin. Kiire, lihtne ja väga maitsev:) Pitsa parma singi, mozzarella ja ohtra küüslauguga.

Koostis:

1/2 lavašši (nt Leiburi Etna lavašš, pakk 190 g)

5-6 spl tomatipastat

4 küüslauguküünt, tükeldatult

1/2 punast sibulat, õhukesteks ratasteks lõigatuna

1 pakk Parma sinki (6 viilu)

4-5 kirsstomatit, ratasteks lõigatuna (ise panin rohkem tomatit)

soola, pipart

1 mozzarella pall (125 g), riivitult

peotäis basiilikut (rohelist ja punast) (mina kasutasin kuivatatud basiilikut, sest see oli parajasti käepärast)

2 peotäit rukkolat (seda ma ei pannudki)

Valmistamine:

Alustuseks võta lavašš pakist, paki lahti, lõika pooleks ja pane küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Määri lavašš (ilma koonerdamiseta) tomatipastaga kokku, nii et vaid äärtest jääks lavašštomatipastast puutumata. Järgmiseks kihiks pudista näppude vahelt tomatipasta peale tükeldatud küüslauk ja õhukesed sibularattad. Nüüd laota pitsale õhukesed Parma singi viilud ja tomatirattad. Lisa soola ja pipart. Kõige peale puista riivitud mozzarella. Pista 15 min 180 kraadini eelkuumutatud ahju (kuumus ülevalt ja alt). Kohe, kui 15 min möödas, võta pitsa ahjust ja puista sinna peale paar peotäit rohelist.

Siis paar pilti veel ühest super heast oliivipirukast, mida ma olen enne siin blogis ka kindlasti reklaaminud. Ma päris täpselt ei mäleta, kust ma selle retsepti hankisin, sest tegin seda pirukat eelmise aasta suvel, aga see võis olla Toidutare varamust.

Viimaseks paneks üles ühe väga vana saavutuse, nimelt wokitud kananuudlid. Selline aasiapärane ja huvitav ning kõige tähtsam, meeldis sööjatele. See retsept on ka arvatavasti leitud Toidutarest, aga pead ei anna. Üritan järgmine kord allikate kohapealt täpsem olla.

Tänu Kati tehtud maitsvatele toitudele mõtlesin ka, et vaatan, mis ime asjad need toidublogid siis on ja näe, leidsin sealt nii palju huvitavaid retsepte, et kes teab, mis kõik veel köögis juhtuma võib hakata:D