Tervitused Idast!
Kuna täna on see päev, kus Ingemar on garaazis, et remontida oma autot (loodame, et auto ka pärast garaazis mässamist ikka töötab), siis mina leian omale tegevust muul viisil, kuna garaazi kaasa seekord ei viitsinud minna:) Mõtlesingi siis hetke, et mida teha, kuna isa pildid on juba kõik ära vaadatud ja teiste blogid läbi loetud, otsustasin et teen ka siis väikse sissekande oma ajast siin.
Eile jõudsime Kohtla-Järvele pärale päris hilja, kuskil pool üks öösel. Äratasime muidugi teised ka oma kolistamisega ülesse. Näksisime nats ja parasjagu siis, kui kavatsesime magama minna, märkas Ingemari kasuisa (Ain), et maja ees üritavad mingid noored varganäod ühte valgesse sigulli (äkki oli ka mosse, ei tee neil vahet) sisse murda. Ain helistas muidugi kohe politseisse, aga kuna politseil läks aega kohalejõudmisega ja pätid olid juba auto uksed lahti saanud, läks Ain ise välja, et nolkidele kerepeale anda. Pätid aga jooksid minema. Siis saabus politsei, kellega siis Ingamar ja Ain vestlesid. Ain võttis auto küljest mingi jupi igaks juhuks ära, et isegi kui vargad tulevad tagasi, ei saa nad autoga minema sõita. Muidugi oli kõigil selle actioni peale uni läinud, niiet passisime veel nats aega peale. Politsei vist teavitas omanikku, kes tuli siis välja oma autot vaatama. Ain läks viis talle selle auto küljest võetud jupi ja rääkis, mis oli toimunud. Omanikul oli hea meel selle üle, et me asja märkasime. Ingemar viis oma auto ka igaks juhuks maja lähedal asuvasse tasulisse parklasse, sest ütleme nii, et kõhedaks võttis küll sellise asja nägemine. Siis läksime lõpuks magama ka:)
Imelik oli see, et kui ma üles ärkasin, siis päike säras aknast sisse (kardinaid ei olnud), kõik teised magasid. Ma passisin siis tükkaega ärkvel üleval ja mõtlesin, et mis kell on, aga vaadata ka ei viitsinud. Uni oli täiesti läinud. Lõpuks vaatasin siis kella ja kell oli 6.17. Täiesti lõpp. Mõtlesin, et hakkan vist vanaks jääma. Mõnda aega vahtisin veel lakke, siis tuli lõpuks uni ka ja lõppkokkuvõttes olin ikka mina see, kes viimasena ärkas:D Siis sõime, vaatasime telekat, demonstreerisime Ingemari emale arvutimänge, mille Ingemar meie arvutist võttis ja ema arvutisse ka pani. Läksime nii hasarti, et lõpuks mängisime mina, Ingemar, Ain ja Ingemari ema kõik koos Bejewelled mängu peaaegu, et tund aega (skooriga tabelisse ikka ei pääsenud).
Avastasin, et minu viimase eksami tulemus oli ka lõpuks ülesse pandud ja ma sain selle B. Selle üle oli kohe eriti hea meel, sest tõesti arvasin, et selles võisin vabalt ka läbi kukkuda. Helistasin emale ka korra, tundus, et neil oli pidu täies hoos Virve aias ja et neil oli seal päris lõbus. Käisin siin veel ingemari emaga poes ja nüüd istungi netis ja kirjutan blogi:D Selline on minu päev siiani olnud.
Bye, bye!!!
Eile jõudsime Kohtla-Järvele pärale päris hilja, kuskil pool üks öösel. Äratasime muidugi teised ka oma kolistamisega ülesse. Näksisime nats ja parasjagu siis, kui kavatsesime magama minna, märkas Ingemari kasuisa (Ain), et maja ees üritavad mingid noored varganäod ühte valgesse sigulli (äkki oli ka mosse, ei tee neil vahet) sisse murda. Ain helistas muidugi kohe politseisse, aga kuna politseil läks aega kohalejõudmisega ja pätid olid juba auto uksed lahti saanud, läks Ain ise välja, et nolkidele kerepeale anda. Pätid aga jooksid minema. Siis saabus politsei, kellega siis Ingamar ja Ain vestlesid. Ain võttis auto küljest mingi jupi igaks juhuks ära, et isegi kui vargad tulevad tagasi, ei saa nad autoga minema sõita. Muidugi oli kõigil selle actioni peale uni läinud, niiet passisime veel nats aega peale. Politsei vist teavitas omanikku, kes tuli siis välja oma autot vaatama. Ain läks viis talle selle auto küljest võetud jupi ja rääkis, mis oli toimunud. Omanikul oli hea meel selle üle, et me asja märkasime. Ingemar viis oma auto ka igaks juhuks maja lähedal asuvasse tasulisse parklasse, sest ütleme nii, et kõhedaks võttis küll sellise asja nägemine. Siis läksime lõpuks magama ka:)
Imelik oli see, et kui ma üles ärkasin, siis päike säras aknast sisse (kardinaid ei olnud), kõik teised magasid. Ma passisin siis tükkaega ärkvel üleval ja mõtlesin, et mis kell on, aga vaadata ka ei viitsinud. Uni oli täiesti läinud. Lõpuks vaatasin siis kella ja kell oli 6.17. Täiesti lõpp. Mõtlesin, et hakkan vist vanaks jääma. Mõnda aega vahtisin veel lakke, siis tuli lõpuks uni ka ja lõppkokkuvõttes olin ikka mina see, kes viimasena ärkas:D Siis sõime, vaatasime telekat, demonstreerisime Ingemari emale arvutimänge, mille Ingemar meie arvutist võttis ja ema arvutisse ka pani. Läksime nii hasarti, et lõpuks mängisime mina, Ingemar, Ain ja Ingemari ema kõik koos Bejewelled mängu peaaegu, et tund aega (skooriga tabelisse ikka ei pääsenud).
Avastasin, et minu viimase eksami tulemus oli ka lõpuks ülesse pandud ja ma sain selle B. Selle üle oli kohe eriti hea meel, sest tõesti arvasin, et selles võisin vabalt ka läbi kukkuda. Helistasin emale ka korra, tundus, et neil oli pidu täies hoos Virve aias ja et neil oli seal päris lõbus. Käisin siin veel ingemari emaga poes ja nüüd istungi netis ja kirjutan blogi:D Selline on minu päev siiani olnud.
Bye, bye!!!
Kommentaarid
Postita kommentaar